Olles Rännakul juba muutunud teadvuseseisundis tajusin ma üks hetk , et olin rongiall.
Ma tajusin rongi all olemist niivõrd tugevalt, et tunda oli rööbaste vahelist maapinda minu seljavastus, tegemist oli vana diislirongiga sest ka selle lõhn ergutas tugevalt lõhnameeli , nähes kuidas rong minu peal sõidab mille all ma ennast liigutada isegi ei saanud ega julenud, rongi müra , diisli lõhn, rööbaste rappumine ja teadmine , et ma olen rongi all oli väga segadust tekitav.
Sõites autoga kodu poole ,proovisin leida tähendust antud pildile,
Autos oli täielik vaikus ja mitte ühte sõnagi antud rännaku kohta kui äkki otsustas
mu vanem 4 aastane tütar et ta toob ühisväljast vastuse kohe minuni.
Keset vaikust kostub väikese lapse teadlik lause" emme , rongi ei pea kartma, rongi peale tuleb istuda ja siis rõõmsalt edasi sõitma, rongi peal on inimesed õnnelikud.
Sellest hetkest muutus minu elu.
Hakates seda pilti ja lapse öeldud analüüsima, vaadeldes oma tundeid mis tundega ma sinna rännakule läksin. siis tõesti enesele teadvustamata oligi tunne nagu oleks rongi all jäänud kusagil kinni, ujusin vist vastuvoolu . Ennem ma sellest aru ei saanud
.
Tähendus siis sellele, et tulge sealt rongi alt välja, astuge julgelt rongi peale ja sõitke eluvooluga lihtsalt kaasa, go with the flow . ja selles pisikeses lihtsas tões, peitub tohutu hulk vabadust ja asjad elu-olu aspektid palju lihtsamad.
Comments