Rapla Gongiöö (ajalehe artikkel)
Gongi heli on Hinge heli
Sõna „meditatsioon“ kannab endas idamaist salapära, jäädes siinsele inimesele ehk kuidagi kaugeks. Aga ka maarjamaine rahvas mediteerib edukalt – vahel enese teadmata. Näiteks on mistahes muusika kuulaminegi ju meditatiivne ja lõdvestav. Lapsele lauldakse unelaule, aga kuna täiskasvanuna seda luksust enam pole, tuleb ise leida võimalusi. Ja nii sukelduski siinkirjutaja märtsikuu esimesel reedel hubases ja koduses Angala Väekojas gongiöösse, mille viis läbi gongimeister Vilmar Schiff. Kuna varasem kogemus puudus, oli osalemismotiiviks peaasjalikult uudishimu. Padi ja tekk kaenlas, oli kogemusejahil tosin inimest, mitmed neist teistkordselt, mis selge vihje, et asi on koduvoodi hülgamist väärt. Tund enne südaööd olid kõik mõnusasti horisontaalselt rivistunud ja Vilmar hakkas asjaga pihta. Algatuseks kostus lindilt Riina Grethieli sõnaline meditatsioon ja õige pea võtsid teatepulga üle Helid.
Kui on seesmine error ...
Esmalt lasi Vilmar kõlada kristall- ja tiibeti helikaussidel, seejärel pääsesid löögile üksteise all asetsevad gongid. Elulille (häälestatud südamekeskuse sagedusele) ja Jupiteri (positiivsus, avatus, uued õpetused, küllus) võimsad helid pugesid sisemusse. Siinkohal enda kogemusest – silme ees (või taga?) hakkasid keerlema suurust muutvad täpikesed, sekka sähvisid justkui virmalised. Kui minnes olin seda meelt, et kõlava „põmmimise“ saatel pole võimalik uinuda, siis ülla-ülla, esimese veerandtunni jooksul olevat minu poolt hakanud kostma magamisnohinat. Ja, ups, helidest ei tea ma sealtmaalt ööd ega mütsi. Küll aga unenäost, kus värvilised pildid jooksid katkematult ja nähtu toimus sessamas ruumis – kõik tundus reaalne, olles samaaegselt sürr. Ca seitsme tunni pärast ärkasin tundega „olemise talumatu kergus“, kõik ümberringi põõnasid ja ma ei saanud pihta, miks gonge ei kuule. Selgus, et seanss äsja lõppes. (Vilmar muigas, et selliseid kordi on varemgi olnud - inimene jääb praktiliselt koheselt magama ja ärgates uurib, millal gonge mängima hakatakse). Et mis kogu selle asja mõte siis on, kui „kontserdi“ maha magad, küsisin mina ja küsib ehk lugejagi. Vilmar valgustas mind lahkelt ja seda siinkohal püüan jagada.
... teeme restardi
Esmalt - seansile tuleb tulla võimalikult ootusteta. Kes ootab midagi, hoiab justkui ühest ukselingist kramplikult kinni ja ei märkagi, et ümberringi on kümme ust avatud. Heli on informatsioon ja vibratsioon, gong räägib enda eest. See on kui sisemine massaaž. Kui muidu on inimesel sada mõtet peas, nagu töötaks õmblusmasin, tõk-tõk- tõk-tõk, siis helid viivad aju töösagedust madalamaks ja on lihtsam ühendust saada alateadvusega. Lihtsam on näha oma käitumismustreid ja kui tuvastad praaki, saab hiljem üht-teist „ümber kududa“. Ei pea vaeva nägema helide mõistmisega – need lihtsalt voogavad sinusse. Ja kui inimene tuleb oma mõttemullist välja, avastab üllatudes, et probleem polegi probleem. Iga heliga käib kaasas ülemheli. Ülemhelid aitavad lõdvestuda nii füüsisel kui meelel. Füüsilisel tasandil tervenemise alus on lõdvestumine, sest siis saab energia vabalt voolata ja see tervendabki. Meeletasandil toimub stressist vabanemine. Gong on sillaks füüsilise ja mittefüüsilise maailma vahel, avades helidega koridore, mille kaudu saab minna rändama väljaspool reaalsust. On piiritu arv müstilisi kogemusi – kes vaatavad kosmost, kes jalutavad vihmametsades või väisavad oma eelmisi elusid. Helidega on võimalik ennast tundma õppida ja vahet pole, kas oled ärkvel või magad – helid toimetavad sinuga omatahtsi „armutult“ nii ehk naa. Vilmari missioon ongi viia inimesed seisundisse, et nad võimalikult palju helisid vastu võtta suudaksid, kuivõrd gong oma piiramatute võimetega pakub miljoneid kogemusi, helimeditsioon on alati uus. Ja lõpetuseks ütleb Vilmar, et kogu maailm loodi helidega, asi siis seda helidega ümber ja paremaks teha on.
Lühidalt osalenute kogemustest. Esimest, teist ja kolmandat korda. Rasmus: Esimest korda. Tundis teise maailma kogemist, sattus nagu ürgmomenti, hästi algushetke. Magama päriselt ei jäänudki, kõik helid olid hästi huvitavad, vahepeal muutusid ülitugevaks. Üritas olla hästi avatud, et see jõud läheks temast läbi.
Olga: Teist korda. Ei maganud otseselt kummalgi korral, oli teadvuse piiril, ühtpidi nagu unes, aga mingi hetk tead, et see pole nagu reaalsus. Esimene kord tunnetas helisid ülivõimsalt, need läbisid kogu keha, oli nagu pilve peal, kaaluta olekus, varasem seljavalu oli kui pühitud. Teisel korral ei olnud tunnetus nii võimas, kuigi mõlemal korral pikutas sama koha peal. Palju ilmselt oleneb, mis või kes sa ise sel hetkel oled ja ilmselt mõjutab ka ümberolijate energia ja aura. Sai mõlemal korral powerit, uut energiat, vahet pole, kas magades või mitte. Angala perenaine Heli: Kolmandat korda. Päris esimene toimus päevasel ajal paar tundi, ei osanud midagi oodata, aga hästi intensiivne oli. Iga kord on erinev. Esimesel öisel seansil hõljus kusagil täitsa ära, täielik vabanemise kogemus. Teisel öisel korral piltlikult nägi Saturni ringe, tundis, kuidas kehast visatakse „saast“ välja, vabanemine. Teine etapp oli mõlemal korral rahu, võimas ja eriline tunne, lõpuks sügav rahuldustunne. Mõlemal korral vahepeal magas, ei jaganud ära, millal hommik saabus. Tunne, et tahaks veel ja veel, et see jääkski kestma. Üks asi, mida koged öösel, teine see, mis hommikul toimub – hommikul heas mõttes ajuvaba olek, millegi pärast ei muretse, väsimust ei ole. Iga korraga sammuke enda olemusele lähemale. ............................................ Aivi Meister, gongihuviline
/avaldatud Raplamaa Sõnumites/
